SC Johnsoni toodet ostes võite olla kindel, et see vastab kehtivatele riiklikele standarditele ning meie enda rangetele standarditele tervise- ja keskkonnamõju kohta.
Ettevõttesisesed standardid
Greenlist™ programm ületab juriidilisi nõudeid olulisel määral. Aja ja ressursside kulutamine iga koostisaine kasutamise kohta le otsusele on oluline investeering. Aga see on meie kohustus perede ees, kes meie tooteid kasutavad. Me teeme alati kõige teadlikuma valiku ja selle informatsiooni põhjal otsustame, kuidas teha oma tooted efektiivseks ja ohutuks.
SC Johnsoni Greenlist™ programm
Iga aine igas SC Johnsoni tootes läbib range Greenlist™ programmi. Selle keskseks põhimõtteks on teaduspõhine, neljapunktiline hindamisprotsess, millega uuritakse nii ohu- kui ka riskitegureid. See põhineb klassi parimal andmete kogumisel ja seda hallatakse ajendatuna meie kohustusest oma tooteid jätkuvalt täiustada.
Greenlist™ programmi neljapunktilises hindamisprotsessis vaadatakse järgmisi kriteeriume.
- Kas aine on inimtervisele kroonilise ohu tekitaja, nt aine, mis võib potentsiaalselt tekitada vähki või reproduktiivsüsteemi haigusi
- Kas aine on pikaajalise ohu tekitaja keskkonnale, st aine, mis võib potentsiaalselt looduskeskkonnas püsida, sinna koguneda ja mürgist toimet avaldada
- Kas aine kujutab endast akuutset ohtu inimtervisele ja keskkonnale, nt mürgisus imetajate või veeorganismide suhtes
- Kas ainel on muud potentsiaalsed mõjud, nt kas aine võiks tekitada nahal allergilist reaktsiooni
Me valime väga hoolikalt koostisaineid, mis vastavad meie neljapunktilise hindamisprotsessi kõigile nõuetele. Harva esineb juhte, mil parim saadaolev aine, nt insektitsiidi toimeaine, võib mitte vastata ühe punkti nõuetele. Kui see juhtub, viiakse läbi riski hindamine tuvastamaks, millises koguses on aine ohutu inimestele ja keskkonnale ja seejärel rakendatakse täiendavad ettevaatusabinõud.
OHUTUSSTANDARDITE KEHTESTAMINE
Me alustame ohuhinnangu andmisega, kasutades oma jätkuva andmekogumise protsessi abiga saadud informatsiooni. Kui selgub potentsiaalne oht, siis me hindame koostisainet tuvastamaks millises kontsentratsioonis seda võiks kasutada, kui üldse, et ei tekiks ühtegi teadaolevat kahjustavat toimet inimtervisele või keskkonnale. See on ohutu tase.
Seejärel viime läbi täiendava hindamise, milles keskendume kokkupuutele. SC Johnsoni teadlased uurivad, mis on toote kavandatud kasutus ja kuidas tarbija võiks seda kasutada. Koostisainete ja nende koguse valikul võtame arvesse kõige ulatuslikuma tõenäolise kasutusviisi ja veel enamatki.
Näiteks: kui on tegemist puhastusainega, mida tõenäoliselt kasutatakse kord nädalas, siis viime läbi mitu täiendavat hindamisetappi. Me vaatame, milline on ainega võimalik kokkupuute tase oletades, et seda kasutatakse mitte ainult üks kord, vaid mitu korda ühe päeva jooksul. Ma võtame arvesse ka kui mitmel viisil tarbija võiks toodet kasutada või sellega kokku puutuda, nt kasutades klaasipuhastusvahendit köögiletil, millel valmistatakse toitu. Me võtame arvesse kõik sellised kasutamise stsenaariumid ja korrutame neid, et saavutada veelgi suurema ja konservatiivsema ohutustaseme.
Igat stsenaariumit kaaludes on meie eesmärgiks tuvastada konservatiivne, nn “ohutust ohutum” tase. Sellest saab lubatav tase, millega arvestades võivad SC Johnsoni teadlased jätkata toote arendamist.
KÕIK ALGAB ANDMETEST
Igat koostisainet hinnatakse iga kriteeriumi järgi meie neljapunktilises hindamisprotsessis. Ohuhindamise viib läbi ettevõtteväline ekspertide rühm, kes koostab erapooletu teadusliku hinnangu iga koostisaine kohta.
Uute toodete arendamisel ja olemasolevate toodete täiustamisel võtame kõike seda arvesse. Me teeme oma andmetes ka uuendusi vastavalt uutele teaduslikele avastustele.
Toome mõned näited avalikult saadaolevatest andmeallikatest, mida me kasutame:
ECHA – Euroopa kemikaaliameti andmed keemiliste ainete kohta
TOXNET – USA Rahvusliku Terviseinstituudi toksikoloogia, ohtlike kemikaalide, keskkonnatervise ja toksiliste heitmete andmebaas
eChem Portal – Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni keemiliste ainete omaduste andmed
CA Prop 65 – California ettepaneku 65 loend kemikaalidest, mis teadaolevalt tekitavad vähki, sünnidefekte või muid sigimiselundkonna kahjustusi
INCHEM – Rahvusvaheline kemikaaliohutuse programmi veebisait, millel on toodud teavet kemikaaliohutuse kohta valitsusvahelistelt organisatsioonidelt
ToxCast/EDSP 21 – USA Keskkonnakaitseagentuuri endokriinsüsteemi kahjustavate ainete skriinimise programm
Piirangute ja kasutamise põhimõtted
Seadused ja valitsuse määrused
Järgime oma toodete väljatöötamisel kõiki kohalduvaid seadusi ja määrusi. Siia alla kuuluvad kogu Euroopas kehtivad määrused, sealhulgas:
- Tarbijakaitseseadused ja -määrused nagu: direktiiv tarbija õiguste kohta (2011/83/EÜ); direktiiv müügi ja garantiide kohta (99/44/EÜ); direktiiv hindade avaldamise kohta (98/6/EÜ); direktiiv eksitava ja võrdleva reklaami kohta (2006/114/EÜ).
- Biotsiidide määrus (EL) nr 528/2012, mis reguleerib inimesi, loomi, materjale või esemeid kahjulike organismide nagu kahjurite või bakterite eest kaitsvate biotsiidide müüki ja kasutamist. SC Johnsoni poolt ELis müüdavad biotsiidid sisaldavad toimeaineid, mis on Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) poolt heaks kiidetud.
- ÜRO’ kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalne harmoneeritud süsteem (GHS), mis on juurutatud ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (CLP) käsitleva ELi määrusega (EÜ) nr 1272/2008.
- Kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) käsitlev määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis kehtestab kõigi kemikaalide, sh puhastusvahendite, omaduste ja ohtudega seotud teabe kogumise ja hindamise protseduurid.
- Määrus detergentide kohta (EÜ) nr 648/2004 ja määrus kosmeetikatoodete kohta (EÜ) nr 1223/2009, mis reguleerivad detergentide ning kosmeetikatoodete märgistamist ja ohutust.
- Organisatsioonide CIPAC, WHO, FAO, OECD suunised, mis hõlmavad pestitsiididega seotud suuniseid, mille on väljastanud Rahvusvaheline Pestitsiidide Määramise Koostöönõukogu, Maailma Terviseorganisatsioon, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon.
- Need on kõik lisaks erinevatele kohalikele/piirkondlikele määrustele, mis kehtivad erinevates ELi liikmesriikides